Hübriidõppe kogemuslood koolides - õpetajalt õpetajale

22/01/2021

Tegin HARNO "Distantsilt targemaks" veebinaril osalemisel märkmeid. Kolme kooli esindajad rääkisid oma kogemustest: 

  • Miks on hübriidõpe? 
  • Kellega tehakse hübriidõpet?
  • Kuidas hübriidõpe, milliste vahenditega? 
  • Millised olid väljakutsed?

Diana Veskimägi - Pärnu Vanalinna Põhikooli haridustehnoloog

  • Lapsevanem võtab ühendust klassijuhatajaga, lepib kokku lapse isolatsioonis olemise ajal ja mõne teise puudumise põhjuse korral õppevormi suhtes.
  • Stuudiumis valib lapsevanem distantsõpe ja lapse nime järel tekib D. Aineõpetaja teab siis ettevalmistusi teha:
    • Õpetaja paneb Stuudiumisse tunnikirjeldusse teate, et tund toimub veebitunnina
    • Veebitunnis õpilane näeb õpetajat ja tema selja taga olevat tahvlit
    • Veebitundi klassis tehakse sülearvutit kasutades, sest seda saab tõsta sinna, kuhu vaja ning muud tööd teha klassiarvutis
    • Kui õpetaja on kodus (eneseisolatsioonis), käivitab õpetaja oma kodus veebitunni, klassile tuleb appi kontaktisik ehk abiline, ühendab klassis video tööle. Õpetaja juhib oma tundi ise kodust. Mõni õpetaja on teinud oma tunde terve päeva. Õpetaja juhib tundi kodust, siis klassi viiakse lainurk veebikaamera LogiTech C922, hind 130 € (koolis ei ole igas klassis neid),  kogu klass on õpetajale ekraanile näha.
    • Seadmeid (sülearvuti ja laiekraan veebikaamera) saab võtta koju kaasa .
  • Kool kasutab Google haridusteenuseid
  • Õppetööd korraldab õppejuht, annab klassile või õpetajale teada veebitunni toimumisest. Haridustehnoloog toetab õpetajat, on tunnis kaasas käinud ja aidanud. (nagu meilgi)
  • Iga päev on Pärnu VK koolis õpilasi veebitundides ehk hübriidõppel
  • Õpetajate tagasiside
    • Distantsil olnud õpetaja oli üllatunud, et ta suutis klassi hallata väga hästi, kõik õpilased tegid kaasa, ka paaristööd.
    • Nõudmise õpilastele samad, mis meil - veebikaamerad sees, mikrofon sees
    • Ekraani jagamisel ei oleks õpilase pilti klassi suurel ekraanil näha.
    • Vastata palub õpetaja valjema häälega õpilasi, kõvahäälne vastus kostub ka klassi tagumisest reast.
    • : õpetajail oli hübriidõppe ees hirm, kuid olles kord seda teinud, kadus teadmatus, saavutati rohkem kindlust. Töömaht suurem.

Direktor - Tartu Jaan Poska Gümnaasium

  • Kool on täisgümnaasium
  • Haridustehnoloogi ei ole, koolis käivad koos õpikogukonnad, kus jagatakse kogemusi;
  • Kolleegilt digitugi;
  • Koroona on viinud digile lähemale. Peale kevadist distantsõpet pöördus kool omavalitsuse poole, nõudis koolile rohkem digivahendeid:
    • Igas klassis on dokitavad sülearvutid
    • Projektorid
    • Graafikalauad või dokumendikaamerad
  • Koolis oli ka juba enne koroona tulekut iseseisvaõppe nädalaid digiga, kuid hindasid seda aega pikaks.
  • Toimib pööratud klassiruumi metoodika
  • Õpilased esitasid oma soovi, et esmaspäeva hommikul oleks neil kogu nädala õppematerjalid Stuudiumis olemas.
  • Kohandatud tunniplaan
  • Ikka häda uskumustes ja väärtustes - on digivastaseid õpetajaid. Koroona andis märku, et ka IKT vahendite kasutamine ja tundmine on vajalik.

Anna-Marie Viimsi Gümnaasiumist

  • Eneseisolatsioonis olevad õpetajad teevad kodust veebitundi, lapsed on klassis = hübriidõpe.
  • Hübriidõpe toimub ka olenemata õpilase puudumise põhjusest (treeninglaager, või haige ja palutud on veebitund koos klassiga koolist)
  • Vahendid:
    • Sülearvutid
    • veebikaamerad
    • Veebikaamerad LogTech Rally
    • laes projektori juures kaamera mikrosüsteem Activik Spine ???? Salvestuses  täpne margi nimetus, aga hind 2500 €

Üldine diskussioon veebiseminaril:

Kuidas on tagatud andmekaitse ja vanemate loa saamine

  1. Diana: nad ei tahagi suuremata pöörd-mikrosüsteemi. Neile sobib lainurk veebikaamera. Ei pea näitama kodudesse klassis töötavaid õpilasi.
  2. Pärnu nõuab, et lapsel oleks veebitunnis kõrvaklapid, siis pereliikmed ei kuule ega kommenteeri klassis kuuldavat (mandril olnud juhuseid, kus vanemad, vanaema naerab klassikaaslaste üle). Minu mõte: kõrvaklapid võivad olla kõrvas, aga ei pruugi olla arvutiga ühenduses.
  3. Kes on õpetajatele toeks?
  4. Haridustehnoloog, kuid seda ei ole veel paljudes koolides, siis toimib kolleegi tugi 
  5. 5. Kuidas HEV õpilasi saab toetada?
  6. Õpetajad teevad veebis ühele - kahele õpilasele järeleaietamistunde. Erispetsialiste keegi ei mainitud

Ingridi küsimused HARNO fb-s ehk Õpiruumis

1. Ehitada saab sinna, kus on vundament ja ehitajad olemas. Kui kool on oma digipädevust arendanud ja tugivõrk (juhtkond, KOV) on olemas, siis on kõik võimalik. Samuti peab tehniline baas hea olema.

2. De facto hübriidõpe toimib, aga de jure? Õiguslik poole peaks ka tegema kiiremaid samme, et koolid ja KOV-id ei oleks nende küsimustega üksi.

3. Kindlasti on hübriidõpe päevakorras ka tulevikus. Lisaks koroonale võib juhtuda palju: õpilane murdis jalaluu ja tahab õppida; perekond läks kuuks ajaks reisile ja laps ei taha maha jääda; koolis ei ole õpetajat, aga 100 km kaugusel on jne.

Mis mõtted teil kuulates tekkisid? 

Minu mõtted:

  • tehniliste vahendite uuendamise, täiendamise mõtted: dokitavad sülearvutid klassidesse. 
  • Õpetajad kasutavad erinevates ruumides oma sülearvutit. 
  • Laiekraan veebikaamera õpetajatele sülearvutite juurde: kas igale õpetajale või oleksid laenutatavad ja seisaksid õp toas tahvlikapis
  • õpilastele järeleaitamistunnid
  • eneseisolatsioonis õpetaja annab kodust tunni Teamsis

Veebiseminaril osales ja märkmeid tegi haridustehnoloog Margit Lindau

Create your website for free! This website was made with Webnode. Create your own for free today! Get started